ÜLESANNE 32

1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/

draama - tõsise sisuga näidend
näidend -
dialoog - kahekõne
remark - märkus
vaatus -

2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!

Viimane näidend mida ma nägin oli "Keskkooli muusikali". Mulle jäi näidendist eriti meelde nende naljad ja laulud. Laulud oli ilusad ja meeldejäävad. Ka nende naljad oli hästi mängitud ja seda näidendit oli lõbus vaadata.

3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid


b) filme on loonud Sulev Nõmmik, Arvo Kruusement, Hardi Volmer, Tim Burton, Steven Spielberg, Alfred Hitchcock.

B) Sulev Nõmmiku lavastatud ilmid "Mehed ei nuta", "Noor pensionär", "Siin me oleme!".

Arvo Kruusement on lavastanud „Kevade”, "Don Juan Tallinnas”, „Suvi”, „Naine kütab sauna”, „Karge meri”, „Bande” ja „Sügis”.

Hardi volmer on lavastanud filmid "Imeline nääriöö", "Tööd ja tegemised", "Jackpot", "Hilinenud romanss", "Minu Leninid" ja"Kogu raha eest".

Steven Spelbergi mõned lavastatud "Videviku tsoon", "Indiana Jones ja hukatuse tempel", "Jurassic Par II: Kadunud maailm", "Terminal" ja "München".



Tim Burtoni mõned filmid mida ta on lavastanud "Pee-wee's Big Adventure", "Edward Käärkäsi", "Marss ründab!", "Charlie ja šokolaadivabrik", "Laibast pruut" ja "Alice imedemaal" .

Alfred Hitchcock mõned lavastatud filmid "Family Plot", "Frenzy","Topaz" ja "The Man Who Knew Too Much".

4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.

MAHORKA- liik tubakat. Poisid tõmbasid vaas hoones mahorkat.

KÜLIMIT-külviriist ja viljamõõt.Vanaema mõõtis rukkist külimitiga.

REHNUT-arve, arvestus. Mu isa peab rehnut.

KULISS-näitesein, kitsas riba taimi. Ema leidis metsaäärest kulissi.

Ülesanne 31

Raamatud mida lugesi 5. ja 6. klassis.
-"Meelis"
-"Koidukuma"
-"Tim Thaler ehk müüdud naer"
-"Väike linn Chicago"
-"Vahetuslaps"
-"Müütilised muistendid"
-"Tom Sawyeri seiklused"
-"Kalevipoeg"
-"Arabella mereröövlitütar"

Meeldejäävad raamatud on "Koidukuma" ja "Vahetusaps"
"Koidukuma" kuna see oli huviav ja põnev raamat, mida lugeda. Selles raamatus toimus koguaeg midagi ja oli põnev ulme raamat.
"Vaheuslaps" sellepärst, et see oli põnev ja naljakas raamat.

Ülesane 30

Jaanus Vaiksoo-Jaanus Vaiksoo sündis 5. jaanuaril 1967 Paides. Ta on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Ta on kirjutanud raamatuid "Nõiutud pulmarong" ja näiteks "Lumemöll".


Andurs Kivirähk-Andrus Kivirähk sündinud 17. augustil 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik. Tema raamat "Rehepapp" on enimmüüdud raamat aastal 2000.








Otsi järgmiste eesti kuulsate lastekirjanike kohta infot internetist. Iga autori kohta kirjuta 3-5 lauset (kõige tähtsam info) ning lisa teksti juurde ka pilt (google - pildid).

Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jüri Parijõgi, Aino Pervik, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Jaan Kross, Tiia Toomet, Silvia Truu, Andrus Kivirähk, Jaanus Vaiksoo

Friedrich Reinhold Kreutzwald-F.R Kreutzwald on olnud nii kirjanik kui ka arst. Kreutzwaldi kõige tähtsam raamat on olnud eepos "Kalevipoeg". Ta on sündinud 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne–Virumaal. Ta oli eestlaste seas tuntud.


Jüri Parijõgi- Jüri Parijõgi on sündinud aastal 1892 2. septembril Kunda-Malla vallas. Ta oli noorsookirjanik ja pedagoog. Ta kirjutas lasteraamatuid sügava mõistmisega.

Aino Pervik- Aino Pervik sündis 22. aprillil 1932 Rakveres. Ta on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntud raamatud on näiteks "Arabella, mereröövli tütar" ja "Kunksmoor".

Jaan Rannap- Jaan Rannap on sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas. Ta on Eesti lastekirjanik. Ta tutum teos on näiteks "Nublu".




Leelo Tungal on sündinud 22.06.1947 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik. Ta on kirjutanud osasid Eurolaule.

Jaan Kross- Jaan Kross on sündinud 19. veebruar 1920 Tallinn. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Tiia Toomet- Tiia Toomet sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik. Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.

Silvia Truu- Silvia Truu on eesti kirjanik . Ta on kirjutanud raamatud "Kuu aega täiskasvanu" ja "Peidus pool".

ÜLESANNE 29

Minu tulemus on kontrolltöös C 100%

Ülesanne 27

Üle kodumäe
Henrik Visnapuu

Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.

Ülesanne 26

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.

Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, kaevab, peksab , vaevab,sööstab metsa , laastab, piitsutab, väsib, põlvitab, lahkub häbiga.
Puud langevad .

Ülesanne 25

Häälikupikkus
paraleelne- paralleelne
bluffivad-blufivad
reeturlikkust-reeturlikust
koleeg-kolleeg
järeleandlikusele-järeleandlikkusele
h õigekiri
anguma-hanguma
i ja j õigekiri
müüjia-müüja
hoijab-hoiab
rajuda-raiuda
käija-käia

Ülesanne 23

Vali üks mängufilmist "Kevade" pärinev pilt ning pane see oma ajaveebi üles. Koosta pildil olevate tegelastega omaloominguline dialoog (vähemalt 10 rida).

Arno: "Tere Teele, mis teed siin?"
Teele: "Ahh ei midagi, Sind ju ootasin tobuke."
Arno: "Ahhjaa."
Teele: "Mis sa siis eile tegid, et sa nii hajevil oled praegu?"
Arno: "Ei midagi ei teinud, lihtsalt lugesin üht raamatut."
Teele: "Mis raamatut?"
Arno:"Eee... Vist oli midagi mingist poisist ja tema koerast.Aga mida sa eile õhtul tegid?"
Teele: "Lugesin eesti keelt, mis kodu jäi"
Arno: "Õige jaa, pagana pihtas ma unustasin eesti keele täiesti ära!"
Teele: "Aga kuule hakkaks õige minema ei tahaks kooli väga hiljaks jääda!"
Arno: "Okei lähme, tead õues on kahtlaset külm."
Teele: "Kuidagi on jah, aga õnneks pani ema mulle lisa kindad kaasa."
Arno: "Veab. Kõnniks õige kiiremini ma ei suuda siin enam külmutada."
Teele: "Okei."

Ülesanne 21

Koosta oma edetabel kümne kõige tähtsama Eesti mängufilmi kohta. Iga filmi kohta peab olema kirjas
• filmi loojad (stsenarist, režissöör, operaator jt);
• tähtsamad osatäitjad;
• filmi valmimisaeg;
• 3-5-lauseline kokkuvõte sisu kohta;
• Kui leiad, siis ka foto filmist.

Kolme esimese filmi kohta kirjuta ka, miks just need on sinu meelest Eesti parimad mängufilmid.



FIMI EDETABEL


10)"Stiilipidu" - Filmi režissöör on Peeter Urbla, opreaator-lavastaja on Mait Mäekivi, peakunstnik Inessa Renser.Tähtsamad osatäitjad on Maarja Jakobson, Anne Reemann ja Evelin Pang. Film valmis aastal 2005.Film rääkis kolmest naisest kes tahtsid teha äri kostüümilaenatuses. Neil juhtub seal palju halbu ja häid juhtumeid. Seal lastaks oma fantaasial lennata.

9)"Malev" - Film on välja tulnud aastal 2005. Filmi režissöör on Kaaren Kaer. Pea osatäija on Uru ehk Ott Sepp, Uku Uusberg, Argo Aadli,Mirtel Pohla. See flm meeldib mulle kuna see on eesti ajalool põhinev film mis on väga huumoorikas.

8)"Nimed Marmortahvlil" - Film on välja tulnud 2002. Filmi režissöör on Elmo Nüganen, operaator on Sergei Astahhov, stenarist on Elmo Nüganen ja Kristian Taskaa. Filmi pea osades on Priit Võigemast, Alo Kõrve, Hele Kõre. Film tavalistest koolipoistes, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmes erinevas kohas.

7)"Vanad ja kobedad saavad jalad alla" Film on väla tulnud aastal 2003. Filmi lavastaja on Rando Pettai. Filmi peaosades on Henrik normann ja Madis Milling. Film räägib raadiodiskoridest, kes juhivad populaarset raadiokuuldemängu. Kahekesi mängivad nad nii mees kui naistegelasi. Nende poolt jutustatav lugu räägib vanemaealisest poissmehest Väinost, kes peale enda linnakodust ilma jäämist kolib talumajja. Kolimistöödes aitavad teda Maie, Valdur ning Silvi .

6)"Röövlirahnu Martin" Film on välja tulnud aastal 2005. Filmi lavastaja on René Vilbre, operaator on Manfred Vainokivi. Filmi peaosades on Ott Sepp , Madis Ollikainen ja Andry Žagars. Film räägib kohanemisraskustega poisist Martinist, kes kolib emaga uude kohta elama. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse jamadesse sattuda ja just viimasel koolipäeval, kui ema talle südamele paneb, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks, läheb kõik valesti.

5)"Viimne reliikvia"- Film ilmus aastal 1965. Filmi lavastaja Grigori Kromanov, oprraator on Jüri Garšnek. Stsenarist on Arvo Valton. Filmi peaosades mängivad Aleksandr Goloborodko,Ingrīda Andriņa ja Elsa Radzina. Film räägib Hans von Risbieter, tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa.

4)"Klass" Film on ilmunud aastal 2007. Filmi lavastaja on Ilmar Raag, oreraator on Gerda Kordemets. Filmi peaosades on Lauri Pedaja, Pärt Uusberg ja Vallo Kirs. Film räägib linna kooli tuleb Antslast uus klassikaaslane Kaspar. Kasparil ei ole probleemi kohaneda uues klassis, kuna on suhtlusaldis ja verbaalselt andekas poiss. Ta võidab kiiresti uute klassikaaslaste poolehoiu, mis kõigutab selles klassis varem õppinud liidri Andersi positsiooni.

3)"Noor pensionäär" Film ilmus aastal 1972. Filmi avastaja on Sulev Nõmmik, operaator on Harry Rehe ja stsenarist on Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik. Filmi peaosades on Ervin Abel, Lia Laats ja Leida Rammo. Film räägib mehests kes oli baleriin nüüd jääb ta pensionile ning hakkab endale uut töökohta otsima. Pärast mitmete ametite proovimist satub ta lendurist ema tütre viiuliõpetajaks. Kuid tüdruk on huvitatud kõigest muust kui kaunitest kunstidest ja viiulimängust.

2)"Kevade" Film on ilmunud aastal 1969. Filmi lavastaja on Arvo Kruusement, operaator on Harry Rehe. Stsenarist on Kaljo Kiisk, Voldemar Panso.Filmi peaosades on Aare Laanemets, Margus Lepa ja Ain Lutsepp. Film räägib poisist nimega Toots, kellega juhtub seal igasuguseid asju.

1)"Mina olen siin" Film on ilmunud aastal 2008. Filmi lavastaja on René Vilbre, stsenarist on Ilmar Raag. Filmi peategelased on Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi ja Jaan Rekkor. Film räägib 17 aastasest poisist kellel on irmsalt raha vaja. Tal pole kindlat töökohta ja koolis tal nii hästi ka ei lähe. Raha saamiseks hakkab ta tegelema narkoäriga. Ta sattub jamasse paljude meestega ja maffiaga. See on eesi parim mängufilm kuna seal on palju põnevust ja näitemängu.

ülesanne 19

1. Mis on filmikunst? -Filmikuntst on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2. Nimeta filmižanrid. - Filmižanarid on filmide liigitamine teemade järgi ehk selle järgi.
3. Nimeta mängufilmide liike (vähemalt 5)- Mängufilmid on:
Dokumentaaldraama
Draamafilm
Eksperimentaalfilm
Fantaasiafilm
Komöödiafilm
4. Milliseid auhindu antakse parimatele filmidele? - Parimatele filmdele antakse * Eesti Filmiajakirjanike Ühingu Aasta filmi auhind
* Kuldgloobus
* Oscar - eid.

5. Vaata Eesti filmide loendist, mis oli esimene Eestif ilm. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režissöör. - Eesti esimene film on "Karujaht Pärnumaal" lmus aastal 1914. filmi režissöör on Johannes Pääsuke.
6. Mis on sinu lemmikfilm? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmikfilm, mis sulle selle juures meeldib. - Minu lemmik film on "Brides war" see film räägib kahest parimast sõbrast kes tahavad korraldada oma pulma samas kohas kuid juhtub, et need paigutatakse samale päevale ja kumbki neist ei taha oma päeva muuta. Mulle meeldib see film kuna see on naljakas ja põnev. Nad teevad seal igasuguseid asju ja trikke teineteisele. See film on ka natukene kurb kuna üks neist ei armasta ikkagi seda meest keda ta aras et ta armastab. Seda filmi võib mittu korda vaadata kuna see pole selline film mida sa ühekorra vaatad ja siis rohkem seda filmi näha ei taha. See film on tõeliselt huvitav.

Mine aadressile http://www.koolielu.ee/pages.php/03030213?txtid=3274&get=0 ja ava PowerPointi esitlus filmikunsti kohta. Vasta küsimustele.

7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks? - Aastat 1895.
8. Kes panid aluse filmikunstile? - Vennad Lumiere´d panid alguse filmikuntstile.
9. Millal loodi esimene tummfilm? - Aastal 1895.
10. Millal loodi esimene helifilm? - 'Esimene helifilm loodi aastal 1927.
11. Millal loodi esimene värvifilm? - Esimene värvifilm loodi aastal 1935.
12. Kes on stsenarist?- Stsenarit on kirjutaja kes kirjutab filmi põhja.
13. Kes on režissöör? - Režissöör on on filmi lavastaja, juhib näitlejate ja filmijate tegevust, annab filmile isikupära
14. Kes on operaator? - Operaator on ehk filmija, valib kaamera ja filmilindi,
otsustab, kuidas filmida.
15. Kes on produtsent? - Produtsent on on filmistuudio omanik või selle esindaja,hangib filmi tegemiseks raha,valib režissööri,tegeleb reklaamiga.
16. Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded? - Kuntsniku ülesanded on lua/valida näitlejate riided,kujundada võttepaik, valida võttepaik.
17. Mida peab oskama näitleja? - Näitleja peab olema hea keskendumisvõimega, täpne liigutustes ja näoilmetes,oskama stseene mängida ükskõik millises järjekorras.
18. Kui saaksid võimaluse aidata kaasa filmi loomisele, siis kes sooviksid olla: stsenarist, režissöör, operaator, produtsent, kunstnik või näitleja? Põhjenda oma valikut viie lausega.Režissöör kuna see on filmi tegemise üks tähtsaim tegelane. Ta peab olema kindel mida ta tahab saavutada. Filmi režissööre ka autasustatakse. Režissöör peab olema ka enesekindel ja ta saab töötada toredate inimestega. Tema valik loeb.

Lisaülesanne:
Pane kirja, kes on sinu lemmiknäitleja. Otsi tema kohta internetist infot ja kirjuta tema tutvustus ajaveebi (nt nimi, mis filmides ta on mänginud jms). Pane kirja ka oma arvamus temast.

Minu lemmiknäitleja on Jonny Depp.Ta on sündinud 9. juunil 1963.Johnny Depp elab prantsuse lauljanna ja näitlejanna Vanessa Paradisiga Prantsusmaal ning neil on kaks last: Lily-Rose Melody ja Jack. Ta on mänginud filmides:
"A Nightmare on Elm Street"
"Private Resort"
"Platoon"
"Edward Scissorhands"
"Cry Baby"
"What's Eating Gilbert Grape"
"Benny & Joon"
"Ed Wood"
"Nick of Time"
"Don Juan DeMarco"
"Arizona Dream"
"Dead Man"
"The Brave"
"Donnie Brasco"
"Fear and Loathing in Las Vegas"
"The Astronaut's Wife"
"Sleepy Hollow"
"The Ninth Gate"
"Chocolat"
"Before Night Falls"
"The Man Who Cried"
"From Hell"
"Blow"
"Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl"
"Once Upon a Time in Mexico"
"Lost in La Mancha"
"The Secret Window"
"Finding Neverland"
"Charlie and the Chocolate Factory"
"Ils se marièrent et eurent beaucoup d'enfants"
"Tim Burton's Corpse Bride"
"The Libertine"
"Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest"
"Pirates of the Caribbean: At World's End"
"Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street"
"Public Enemies"
ja "Alice in wonderland"
Minu lemmikud filmid neist on Kariibimere piraadid kuna seal on ta nii vaimukas kui ka huviav tegelane.

Ülesanne 18

Minu tulemused enesehinnangu testis.
Ma olen hea asjade arendamises ja mul on hea motivatsioon. Mu tootmis võime ei eriti hea kuid mu müümine on selle eest parem. Mul on majandusliku taipu kuii mu koostöö võime ple eriti hea.' Mu administreerimine pole ka sugugi hea.



Psühhotüübi testi tulemused.


INFP ehk INTROVERT-INTUITIIVNE-TUNDEINIMENE-KOHANEJA.

Ma olen esmapilgul kerge, südamlik ja meeldiv.Minu üldine iseloomutus tüüp on entusiastlik ja taiplik uuendaja, kelles peitub palju inimlikku soojust. Minu arust pole midagi paremat kui armastus see toob endaga kaasa rahu ja headuse. Mind ei huvita väga finantsid kuid nendega kokku puutudes on ta võimeline ilmutama mõtteteravust ja läbinägemisvõimet. Ma väldin konflikte kuigi ma võin olla kangekaelne, järjekindel, leppimatu ja üldse järeleandmatu.Minu lubadused on siirad ja enamasti igavesed. Lapsed on mu ideaalide loomulik jätk, ja nende kasvatamine see ala, kus need ideaalid kasvavad.Minu põhiväärtus on ime ja unistus.
Minu populaarsemad elukutsed on kuntstiala, õpetamine/nõustamine ja religioon. Minu tüübi tugevamad küljed on tugev intuitsioon, sügav vaimne maailm ja minu nõgemad küljed on puudub oskus tegeleda ebahuvitavate asjadega,puudub oskus detailselt planeerida.

Ülesanne 17

2) Millest võiks kirjanik III peatükis kirjutada?

3) Täida loetud peatükkide põhjal järgmised ülesanded:

1. Kirjelda tegevuspaika, kus sündmused aset leidsid.
2. Too välja peamised tegelased ning kirjuta igaühe juurde teda iseloomustav(ad) märksõna(d).
3. Millise kavala trikiga tüdrukud poisse ninapidi vedasid?

4)Loe läbi III peatükk ning kirjuta kas ja mis läks täppi sinu III peatüki ennustuses.


2)Kirjanik võib kirjutab III peatükkis sellest kuidas nad edasi seda vargust uurivad ja nad leiavad selle mehe kes olevat jalgratta varastanud. Ja viivad ta vangi kuid pärast tuleb välja et ta pole süüdi.

3)
1.Tegevus toimus Tartus,Supilinnas Emajõe ääres ja raekojas.
2.Mari-uudishimuline
Relika-arukas.
Sadu-julge

4)Minul ei läinud midagi täppi eelneva arvamusega.

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“

1. Kirjuta oma ajaveebi umbes viie lausega, mis oleks sellise pealkirjaga loo sisu: millal ja kus tegevus toimuks?, kes on tegelased?, millised on põhisündmused? jne.

2. Loe läbi kriminaaljutu "Ramps ja oranž jalgratas" 1. peatükk - http://miksike.ee/docs/lisakogud/1_ramps/ramps1.htm

a) Kirjuta oma ajaveebi, mis langes Sinu ennustuses jutuga kokku ja mis erines.
b) Esita peatüki kohta 10 küsimust ja kirjuta need ajaveebi.


1)"Ramps ja oranž jagratas"Selle juttus tegevus toimub mingis väikese linnas. Tegelased on keegi poiss Ramps ja ta sõbrad.Tegevus oleks et nad leiavad oranži jalgratta. Selle jalgrattaga nad saavad tuleviku ja mineviku minna. Neil juhtub palju huviavaid seiklusi.


2)a)Minu ennustustest läks kõik valesti. Seal eiolud midagi tulevikust ja minevikust , vaid hoopis jalgratta vargusest.

b)
1.Kellel varastati ratas ära?-Ratas varastati ära professor Angelol
2.Millal astus Mari oma maja uksest välja?-Mari astus oma uksest välja ilusal suvehommikul.
3.Mis oli täi Iral seljas?-Tädi Iral oli seljas sirelilla kleit.
4.Kes ei osanud eesti keelt?-Professor Angelo ei osanud eesti keelt.
5.Mis värvi oli jalgrattas?-Jalgarattas oli erkoranž.
6.Kes olid uhked et nad said politsei numbri?-Poisid olid uhked et nad said politsei numbri.
7.Mis oli kontstaabli nimi?- Kontstaabli nimi oli kontstaabel Kuul.
8.Mille pärast tuli professor Eestisse?-Professor tuli Eestisse kuna toimus Viljandi folk.
9.Kas ratas oli lukus?-Jah ratsa oli lukus.
10.Mis marki oli ratas (mis marki arvati olevart)?-Ratas oli Pegeoti markiga.

Ülesanne 15

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:

vaene –kerjuslik, puruvaene ,kerjuskehv
roheline –lehtroheline, meriroheline, mereroheline
laps – inimeselaps, inimlaps, võsu
jooksma –punuma, lippama, sibama,
julge –kartmatu, kartuseta, kohkumatu
õpilane – kooliõpilane, koolilaps, koolinoor
sööma –roogasid maitsma, suhu hamba alla panema (pistma), einetama
ohtlik –hädaohtlik, ohurikas, riskantne,
meeldima –meeltmöödae olema,südame järgi olema,südant mööda olema
väljamõeldis – fantaseering, mõttekujutelm, vaimusünniti

NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile –kortsuline, käkrus, kärssus
helde –kitsi käega, ihne, ihnus
lähedane –kaugelasuv, võõras ülek, võõrastav ülek
virk –laisa loomuga, laisaloomuline, ei viitsi kõrtki liigutada
lõbus –rõõmutu, kurb
kitsas –kitsuke, ahas, ahtake
hapu –magus, mesine
raske –lihtne, hõlpus, on tühiasi
tuhm –hele, terav, pimestav
puhas –ebapuhas, puhtusetu, kasimata

Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.



Oli lehtroheline esmaspäev ja õpilane Markus hakka kooli minema. Ta oli alati virk ja valmis kooli minema, aga ta vend koolilaps Ats ei viitsinud kõrtki liigutada eriti esmaspäeviti.Markus alati puhastas end ja tegi end korda kooli jaoks, aga Ats läks kooli välja nähes nagu kasimata ja krässus laps.Koolis kõik kartsid Atsi, sest kõik arvasid et tema ja ta gäng on ilgelt lahe. Kuidi tegelikult ei olnud sisimas Ats nii kõva vend, põhjus oli selles, et nende pere oli puruvaene nad elasid põhimõtteliselt õues. Ja Markus ei tahtnud, et keegi teda selle pärast solvaks või muud sellist teeks.Markus ja Ats kaklesid pidevalt ja nad sõimasid üksteist ja solvasid teineteist. Nad mõlemd vihkasid oma venda. Kui markus ja Ats läksid oma klassiga ühte vaimusünniti muuseumi, kus neile näidati ühte peeglit mis pidi vahetama inimeste hinged nädalaks. Markus ja ta semud naersid selle üle ja näpisid seda samal hetkel hakkas see väljamõedis tööle. Järgmisel öösel vahetusid Markuse ja Atsi hinged ära. Hommikul said mõlemad shoki, kui nad ärkasid vales toas. Ats, kes nüüd oli markuse kehas, oli ebapuhas ja kortsus riietega. Markus, kes ärkas Atsi kehas oli nüüd puhas ja ja puhaste riietega. Kuna hommikul olid nende vanemad juba tööle läind, siis Markus hakkas kohe Atsi sõimama ja teda ähvadama et see sellse asjaga hakkama sai.Aga Ats oli hoopis Markuse peale vihane, et see mängis selle peegliga muusumis. Nad proovisid väljamõelda kuidas end kiiremini tagasi muuta, sest kubki ei tahtnud nädalat teises kehas olla. Nad lippasid sinna muuseumi. Töötaja ei osanud neid aidata ja soovitas proovida elada see nädal ära. Aga Markus ja Ats olid nagu magus ja hapu. Kuigi nad said selle nädalaga headeks sõpradeks ja headeks vendateks.Nad olid nüüd palju lähedasemad kui varem.

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meil juhtub koolis palju naljakaid asju, et hetkel ei tule väga meeldegi, mis asju. Kuigi vahest sellel naermisel on omad tagajärjed. ˇ Vahest on naljakas tunnis nagunäiteks meil oli üks eestikeele tund, kus me pidime lugema tialoogi, kus mu üks klassivend pidi lugema tüdruku osa, see oli nii naljakas, kuidas ta seda luges ja tekstide vahepeal ütles „Miks mina sellist pede osa pean lugema?“. Sellelhetkel oli kõigil naeru pisarad silmas. Veel on naljakas, kui matemaatika tunnis meie õpetaja laulab laste laule nagunäieks „Käin juba lasteaias“ ja „Meil on kiisul kriimud silmad“, mis on naljakas. Vahest matemaatikatunnis või misiganes tunnis, kui keegi vastab ja ei oska, siis on see naljakas, kuid mitte nii naljakas, see on vahset ka kurb, et ei osata nii kerget asja. Tööõpetuse tunnis saab meil vahest sellist nalja, et tilk on püksis. Samalajal, kui näiteks koome ütlen mina või mu pinginaaber midagi naljakat, näiteks ma rääkisin ükskord isesendaga ma ütlesin: “Kersti hästi naerad“ ja ma vastasin iseendale „Ongi noh“see oli lihtsalt naljakas. Vahest me hakkame ka kõige tavalisema asja peale naerma ja see on üks asi miks mulle tööõpetus meeldib. Töö õpetuses saab ka nalja kui me süüa valmistasime ja keegi teeb midagi väga valesti näiteks, kui mu klassiõde tõi meie juustkoogi jaoks mitte tavalist merevaiku vaid krevetiga ja siis mina sõitsin kiirelt vahetunnis turule ja tõin tavalist merevaiku muid oleks meie magus juustukook tulnud krevetimaitseline, mis olek suht õnnetu olnud. Meil vedas, et minul jalgratas oli ja mu klassiõel eraldi 25 krooni. Vahest on ka vene vene keele tunnis, kui meie õpetaja ei ütle näiteks mingit sõna korralikult eesti keeles, üks näide on see, kui ta kirjutas tahvlile „Kohakääne“ asemel „Kohakänne“ ja me ütlesime kohe, et see on kahe ää-ga ja siis kirjutas „Kohakäänne“ , mis oli hüsteeriline. Sellised on me mõned naljakad sündmused neid on veel ja veel. Eriti saab ka nalja reisidel, kuid sellest ei jõaks enam kirjutada. Mulle meeldib me klass, sest siin saab suhteliselt palju nalja ja seltskond on ka tore.

Ülesanne 13

1.See mees on vägagi kurva näoilmega, ja ta ei paista sugugi õnnelik ta paistab ka natukene kuri.

2.See naine paistab natukene õnnelik, tegelikult üsna õnnelik ta on rahuliku välimuega.

3. See mees näeb välja salakaval, huviatud millestki ja ta nagu ootaks midagi.

Ülesanne 11

See inimene on oma vanues kohta normaalses pikkuses. Ta on 13 aastane, tal on lühikesed juuksed, mis on heledat tooni. Selle inimese harjumused on sõprade seltsis olemine ja nendega pooleööni väljas olemine(kunagi). Selle inmese hobi on keraamika. Ta saab üldjuhul inmestega läbi kuigi vahest on tal väiksed raevu-hood. Ta lemmik laulu stiil on Screame. Ta armastab kunsti kuid uuem aegset, mitte vana aegset.



Iseloomustuses kajastuvad
• vanus, välimus, harjumused, lemmiktegevused;
• inimese suhted teiste inimestega, loomadega, loodusega;
• inimese hobid ja harrastused
• suhtumine kunsti, sporti, muusikasse jm.

Ülesanne 10

Kriminaaljutu algus on antud, jätka ning lõpeta jutt.

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
JÄTK: Kuid inimene kes seda juttu kirjutas eksis. Seal toas iibis peale tema veel üks inimene, see oli ta vennapoeg Arthur, kes oli oma onu käest tulnud küsima ta teise maja võtmeid. Aga kui ta oma onu koju juurde jõudis nägi ta et onu pole ja ta otsustas ise end sisse lasta. Kui ta oma onu Hr.Kanti nägi vihasena oma uhkest autost väljumas sees ta otsustas end parem peita.
Kui Arthuri onu oli teise tuppa läinud kuna talle tuli seltsi juurde otsustas ta lugeda läbi see kõik mis ta onu oli kirja pannud. Kui tal see läbi loetud sai jooksis ta ukse poole ja tahtis põgeneda, kuid samal hetkel kuulis ta oma onu rääkimas või siis rohkem karjumas hakkas tal hirm ja ta põgenes. Kui Arthur juba oma onu villast oli kaugemale jõudnud kuulis ta majast tulevat lasku ja kajeid. Nüüd Arthur teadis et ta peab oma onu politseile välja andma, kuigi ta polnud näinud et ta onu just seda lasku tegi , aga ta oli ainus keda kahtlustada.
Järgmisel päeval kui politei Onu Kandi villas hanniki villaks. Kuid ennem kui a jõudis metsast vahelt välja tulla peatas üks mees ta ja küsis "Kus minek?" Arthur oli ehmunud, kuid vastas, et tal vaja oma onu lohutada. Kuid hirmus mees kellel oli silma all suur arm vastas sellele "Mulle anti käsk et sind eemaldada, ja seda ma ka kavatsen teha" need sõnad öelnud haaras mees püssi ja lasi Arthuri maha. Kuigi polnud ta arvestanud et ta on villale ja politseile liigagi lähedal ja seda väikest sündmust oli pealtnäinud politseinik kes lasi peale seda kohe armiga meest jalga. Arthur küll ei saanud surma vaid jäi pikaks ajaks haiglasse , aga selleeest tunnistas armiga mees oma teo ülesse ja Hr.Kandi ka. Hr.Kant läks eluks ajaks kinni etteplaanitud mõrvade eest ja armiga mees läks 7 aastaks vangi mõrva katse eest.

Üleanne 9

3. Lehekülje all on harjutused 1, 2 ja 3. Tee kõigepealt ära harjutus 2. Harjutuse lõpus vajuta nupule „kontrolli“. Kirjuta oma ajaveebi, millise sõnade kokku-lahkukirjutamises eksisid ning kuidas sõna õigesti kirjutatakse.
Näiteks:
Harjutus 2
Eksisin järgmiste sõnade kokku- ja lahkukirjutamises:
Alla neelamine – allaneelamine
2) HARJUTUS Eksisine järgmiste sõnade kokku- ja lahkukirjuamisel:
Ettetulema- ette tulema
suve korjatud taimed- suvel korjatud taimed
mööda mineja- möödamineja
3)HARJUTUS
on läbirääkinud- on läbi rääkinud
südant murdev ahastus- südantmurdev ahastus
tagasi vaatamine- tagasivaatamine

Lisaülesanne

Koosta Interneti abil (e-kataloogid) kriminaalkirjanduse loetelu (vähemalt 10 teost), mis sobiksid sinuealistele lugemiseks.

Järsak- Siiri Pärkson
Müstiline X- Ellery Queen
Võlg -Karin Alvtegen
Tumm tunnistaja-Agatha Christie
Õhtusöök inimsööja juures - Darja Dontsova
Minu mehe naine - Darja Dontsova
Välk selgest taevast - Darja Dontsova
Tembutav tegelane -Darja Dontsova
Peaosatäitja otsingul - Darja Dontsova
Ketsides kummitus - Darja Dontsova

1. üesanne
Selgita mõisteid "detektiiv" ja "kriminaalne" Internetist leitavate sõnastike abil.
Dektetiiv-salapolitseinik, nuhk, nuuskur,
Kriminaalne- kuritegelik, kuritegelik ,seadusevastane,kaelakohtulik

Ülesanne 2

Mis on kriminaalromaan?
Mine aadressile http://et.wikipedia.org/wiki/Kriminaalromaan ning loe läbi artikkel. Vasta järgmistele küsimustele täislausetega!

1. Millistest komponentidest koosneb kriminaalromaan?-Kriminaalromaani komponendid on uurija, mõrv, süüdlane, kuijategija otsimine ja uurimine.

2. Nimeta kriminaalromaani 3 liiki.-Dektetiiviromaan, Põnevik ja Kohtudraama.

3. Mis oli esimene kriminaalromaan?-Esimeseks kriminaalromaaniks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il".

4. Kes on loonud sellised tegelaskujud nagu Sherlock Holmes ja doktor Watson, Hercule Poirot ja Arthur Hastings, komissar Maigret ning Perry Mason?-Sherlock Holmes ja doktor Watson on loodud Arthur Conan Doyle poolt, Hercule Poirot ja Arthur Hastings on loodud Agatha Christie poolt ja komissar Maigret on loodud Georges Simenon ja Perry Mason on loond Georges Simenon.

5. Milliseid kriminaalromaane hakkas kirjutama Raymond Chandler- Rymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna kriminaalromaane.

1. ülesanne
Kontrolli ÕS-ist, kuidas sõna õigesti kirjutatakse ning kirjuta korrektsed sõnad oma ajaveebi.

varrukas, kanarbik, apelsiin, mandariin, krokodill, president, röntken, anekdoot - , detektiiv, arhitekt, brikett, taburet, kotlet, pankrot,garaaž, garderoob, psüholoogia, draama, kandidaat,kompvek,traagiline, hubane,kiirkäija, minia, treial, revolutsioon ,materjal,linnlane, professor ,režissöör, vargsi,müüja,finiš

Kirjuta 10 veaohtliku sõnaga ajaveebis laused.
1.Draama on Draamateatris tähtis.
2.Mari Maaikale meeldib süüa apelsiini.
3.Meile andis ajaloo tundi professor Kannike.
4.6B kalss oli juba väsinud kuigi finiš oli veel kaugel.
5.Kairi maja oli hubane.
6.Saamue Peet oli tuntud detektiiv.
7.Anetil o palju kompveki.
8.Soos oli tihe kanarbik.
9.Jõulude ajal sai ostetud palju mandariini.
10.Mati minia oli Hellen.


2 ülesanne
Kirjuta ÕS-ist välja, millise tüüpsõna eeskujul tuleb järgmisi sõnu käänata või pöörata. Selleks kliki märksõna kõrval olevale numbrile. Kääna tüüpsõna abil antud sõna 3 esimeses käändes või pöördes. Selgita tundmatute sõnade tähendust.

Näide 1: laadima - tüüpsõna 55 (õppima) ja 57 (lugema)
laadima, laadida, laadin
laadima, laadida, laen
Näide 2: šeff - tüüpsõna 20 (paks) - ülemus, ülem, juhataja
šeff, šefi, šeffi

Sõnad: poogen, õudne, korsten, aldis, needma, vaaritama, teadma, teotama.
Millist sõna sobib kasutada vaid argikeeles? Koosta selle sõnaga lause.

Poogen - tüüpsõna 8 (õpik) - poogna,poognat - teatud suurusega paberileht; käsikirja v raamatu mahu mõõtühik

Õudne - 11 (raudne) - õudse kohutav; argi -mingi omadus väga suurel määral.

korsten- 8 (õpik)ja 38 (aken) - korstna,korstnat ja korstna, korstent - Jüri on igavene korsten, suitsetab v tõmbab nagu korsten .

aldis 34 (rukis) - al'ti, al'dist; millele vastuvõtlik, kergesti mõjutatav - Aldis kõigele erakordsele, aldis kõike erakordset vastu võtma.

needma- 63(murdma)needa, nean, neame needsin,needis,neetakse,neetud. Neab saatust. Needis vaenlase maa põhja

vaaritama- 52(kirjutama) -argi keetma, toitu valmistama

teadma- 63 (murdma) - teada, tean ,teame , .teatakse, .teatud. Tal on alati kõik uudised teada. Ma ei tea seda, ma ei tea sellest v selle kohta midagi. Teadis rääkida, et .. Minu teada on kõik korras. Tean seda inimest, aga ei tunne teda. Kõik olid teada-tuntud mehed

teostama- 51 (muutuma) -teoks tegema. Plaan jäi teostamata. Vaiba on kavandanud üks ja teostanud teine kunstnik. Teostab end muusikas. Teostab töid paberl teeb töid; teostab juhtimist paberl juhib


Millist sõna sobib kasutada vaid argikeeles? Koosta selle sõnaga lause.

1. Korsten oli seest tahmane, peab kutsuma korstnapühkija.
2. Teil on uhke korsten.

TÄna on Teisipäev ja me teeme esta tunnis blogi,, Esimene blogimine. lahe. siin saab netuga veits pulli jahm!.. Ok, :D