Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meil juhtub koolis palju naljakaid asju, et hetkel ei tule väga meeldegi, mis asju. Kuigi vahest sellel naermisel on omad tagajärjed. ˇ Vahest on naljakas tunnis nagunäiteks meil oli üks eestikeele tund, kus me pidime lugema tialoogi, kus mu üks klassivend pidi lugema tüdruku osa, see oli nii naljakas, kuidas ta seda luges ja tekstide vahepeal ütles „Miks mina sellist pede osa pean lugema?“. Sellelhetkel oli kõigil naeru pisarad silmas. Veel on naljakas, kui matemaatika tunnis meie õpetaja laulab laste laule nagunäieks „Käin juba lasteaias“ ja „Meil on kiisul kriimud silmad“, mis on naljakas. Vahest matemaatikatunnis või misiganes tunnis, kui keegi vastab ja ei oska, siis on see naljakas, kuid mitte nii naljakas, see on vahset ka kurb, et ei osata nii kerget asja. Tööõpetuse tunnis saab meil vahest sellist nalja, et tilk on püksis. Samalajal, kui näiteks koome ütlen mina või mu pinginaaber midagi naljakat, näiteks ma rääkisin ükskord isesendaga ma ütlesin: “Kersti hästi naerad“ ja ma vastasin iseendale „Ongi noh“see oli lihtsalt naljakas. Vahest me hakkame ka kõige tavalisema asja peale naerma ja see on üks asi miks mulle tööõpetus meeldib. Töö õpetuses saab ka nalja kui me süüa valmistasime ja keegi teeb midagi väga valesti näiteks, kui mu klassiõde tõi meie juustkoogi jaoks mitte tavalist merevaiku vaid krevetiga ja siis mina sõitsin kiirelt vahetunnis turule ja tõin tavalist merevaiku muid oleks meie magus juustukook tulnud krevetimaitseline, mis olek suht õnnetu olnud. Meil vedas, et minul jalgratas oli ja mu klassiõel eraldi 25 krooni. Vahest on ka vene vene keele tunnis, kui meie õpetaja ei ütle näiteks mingit sõna korralikult eesti keeles, üks näide on see, kui ta kirjutas tahvlile „Kohakääne“ asemel „Kohakänne“ ja me ütlesime kohe, et see on kahe ää-ga ja siis kirjutas „Kohakäänne“ , mis oli hüsteeriline. Sellised on me mõned naljakad sündmused neid on veel ja veel. Eriti saab ka nalja reisidel, kuid sellest ei jõaks enam kirjutada. Mulle meeldib me klass, sest siin saab suhteliselt palju nalja ja seltskond on ka tore.

Ülesanne 13

1.See mees on vägagi kurva näoilmega, ja ta ei paista sugugi õnnelik ta paistab ka natukene kuri.

2.See naine paistab natukene õnnelik, tegelikult üsna õnnelik ta on rahuliku välimuega.

3. See mees näeb välja salakaval, huviatud millestki ja ta nagu ootaks midagi.

Ülesanne 11

See inimene on oma vanues kohta normaalses pikkuses. Ta on 13 aastane, tal on lühikesed juuksed, mis on heledat tooni. Selle inimese harjumused on sõprade seltsis olemine ja nendega pooleööni väljas olemine(kunagi). Selle inmese hobi on keraamika. Ta saab üldjuhul inmestega läbi kuigi vahest on tal väiksed raevu-hood. Ta lemmik laulu stiil on Screame. Ta armastab kunsti kuid uuem aegset, mitte vana aegset.



Iseloomustuses kajastuvad
• vanus, välimus, harjumused, lemmiktegevused;
• inimese suhted teiste inimestega, loomadega, loodusega;
• inimese hobid ja harrastused
• suhtumine kunsti, sporti, muusikasse jm.

Ülesanne 10

Kriminaaljutu algus on antud, jätka ning lõpeta jutt.

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
JÄTK: Kuid inimene kes seda juttu kirjutas eksis. Seal toas iibis peale tema veel üks inimene, see oli ta vennapoeg Arthur, kes oli oma onu käest tulnud küsima ta teise maja võtmeid. Aga kui ta oma onu koju juurde jõudis nägi ta et onu pole ja ta otsustas ise end sisse lasta. Kui ta oma onu Hr.Kanti nägi vihasena oma uhkest autost väljumas sees ta otsustas end parem peita.
Kui Arthuri onu oli teise tuppa läinud kuna talle tuli seltsi juurde otsustas ta lugeda läbi see kõik mis ta onu oli kirja pannud. Kui tal see läbi loetud sai jooksis ta ukse poole ja tahtis põgeneda, kuid samal hetkel kuulis ta oma onu rääkimas või siis rohkem karjumas hakkas tal hirm ja ta põgenes. Kui Arthur juba oma onu villast oli kaugemale jõudnud kuulis ta majast tulevat lasku ja kajeid. Nüüd Arthur teadis et ta peab oma onu politseile välja andma, kuigi ta polnud näinud et ta onu just seda lasku tegi , aga ta oli ainus keda kahtlustada.
Järgmisel päeval kui politei Onu Kandi villas hanniki villaks. Kuid ennem kui a jõudis metsast vahelt välja tulla peatas üks mees ta ja küsis "Kus minek?" Arthur oli ehmunud, kuid vastas, et tal vaja oma onu lohutada. Kuid hirmus mees kellel oli silma all suur arm vastas sellele "Mulle anti käsk et sind eemaldada, ja seda ma ka kavatsen teha" need sõnad öelnud haaras mees püssi ja lasi Arthuri maha. Kuigi polnud ta arvestanud et ta on villale ja politseile liigagi lähedal ja seda väikest sündmust oli pealtnäinud politseinik kes lasi peale seda kohe armiga meest jalga. Arthur küll ei saanud surma vaid jäi pikaks ajaks haiglasse , aga selleeest tunnistas armiga mees oma teo ülesse ja Hr.Kandi ka. Hr.Kant läks eluks ajaks kinni etteplaanitud mõrvade eest ja armiga mees läks 7 aastaks vangi mõrva katse eest.

Üleanne 9

3. Lehekülje all on harjutused 1, 2 ja 3. Tee kõigepealt ära harjutus 2. Harjutuse lõpus vajuta nupule „kontrolli“. Kirjuta oma ajaveebi, millise sõnade kokku-lahkukirjutamises eksisid ning kuidas sõna õigesti kirjutatakse.
Näiteks:
Harjutus 2
Eksisin järgmiste sõnade kokku- ja lahkukirjutamises:
Alla neelamine – allaneelamine
2) HARJUTUS Eksisine järgmiste sõnade kokku- ja lahkukirjuamisel:
Ettetulema- ette tulema
suve korjatud taimed- suvel korjatud taimed
mööda mineja- möödamineja
3)HARJUTUS
on läbirääkinud- on läbi rääkinud
südant murdev ahastus- südantmurdev ahastus
tagasi vaatamine- tagasivaatamine