1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/
draama - tõsise sisuga näidend
näidend -
dialoog - kahekõne
remark - märkus
vaatus -
2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!
Viimane näidend mida ma nägin oli "Keskkooli muusikali". Mulle jäi näidendist eriti meelde nende naljad ja laulud. Laulud oli ilusad ja meeldejäävad. Ka nende naljad oli hästi mängitud ja seda näidendit oli lõbus vaadata.
3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid
b) filme on loonud Sulev Nõmmik, Arvo Kruusement, Hardi Volmer, Tim Burton, Steven Spielberg, Alfred Hitchcock.
B) Sulev Nõmmiku lavastatud ilmid "Mehed ei nuta", "Noor pensionär", "Siin me oleme!".
Arvo Kruusement on lavastanud „Kevade”, "Don Juan Tallinnas”, „Suvi”, „Naine kütab sauna”, „Karge meri”, „Bande” ja „Sügis”.
Hardi volmer on lavastanud filmid "Imeline nääriöö", "Tööd ja tegemised", "Jackpot", "Hilinenud romanss", "Minu Leninid" ja"Kogu raha eest".
Steven Spelbergi mõned lavastatud "Videviku tsoon", "Indiana Jones ja hukatuse tempel", "Jurassic Par II: Kadunud maailm", "Terminal" ja "München".
Tim Burtoni mõned filmid mida ta on lavastanud "Pee-wee's Big Adventure", "Edward Käärkäsi", "Marss ründab!", "Charlie ja šokolaadivabrik", "Laibast pruut" ja "Alice imedemaal" .
Alfred Hitchcock mõned lavastatud filmid "Family Plot", "Frenzy","Topaz" ja "The Man Who Knew Too Much".
4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
MAHORKA- liik tubakat. Poisid tõmbasid vaas hoones mahorkat.
KÜLIMIT-külviriist ja viljamõõt.Vanaema mõõtis rukkist külimitiga.
REHNUT-arve, arvestus. Mu isa peab rehnut.
KULISS-näitesein, kitsas riba taimi. Ema leidis metsaäärest kulissi.
Monday, May 17, 2010
Monday, May 10, 2010
Ülesanne 31
Raamatud mida lugesi 5. ja 6. klassis.
-"Meelis"
-"Koidukuma"
-"Tim Thaler ehk müüdud naer"
-"Väike linn Chicago"
-"Vahetuslaps"
-"Müütilised muistendid"
-"Tom Sawyeri seiklused"
-"Kalevipoeg"
-"Arabella mereröövlitütar"
Meeldejäävad raamatud on "Koidukuma" ja "Vahetusaps"
"Koidukuma" kuna see oli huviav ja põnev raamat, mida lugeda. Selles raamatus toimus koguaeg midagi ja oli põnev ulme raamat.
"Vaheuslaps" sellepärst, et see oli põnev ja naljakas raamat.
Ülesane 30
Jaanus Vaiksoo-Jaanus Vaiksoo sündis 5. jaanuaril 1967 Paides. Ta on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Ta on kirjutanud raamatuid "Nõiutud pulmarong" ja näiteks "Lumemöll".
Andurs Kivirähk-Andrus Kivirähk sündinud 17. augustil 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik. Tema raamat "Rehepapp" on enimmüüdud raamat aastal 2000.

Otsi järgmiste eesti kuulsate lastekirjanike kohta infot internetist. Iga autori kohta kirjuta 3-5 lauset (kõige tähtsam info) ning lisa teksti juurde ka pilt (google - pildid).
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jüri Parijõgi, Aino Pervik, Jaan Rannap, Leelo Tungal, Jaan Kross, Tiia Toomet, Silvia Truu, Andrus Kivirähk, Jaanus Vaiksoo
Friedrich Reinhold Kreutzwald-F.R Kreutzwald on olnud nii kirjanik kui ka arst. Kreutzwaldi kõige tähtsam raamat on olnud eepos "Kalevipoeg". Ta on sündinud 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne–Virumaal. Ta oli eestlaste seas tuntud.
Jüri Parijõgi- Jüri Parijõgi on sündinud aastal 1892 2. septembril Kunda-Malla vallas. Ta oli noorsookirjanik ja pedagoog. Ta kirjutas lasteraamatuid sügava mõistmisega.
Aino Pervik- Aino Pervik sündis 22. aprillil 1932 Rakveres. Ta on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntud raamatud on näiteks "Arabella, mereröövli tütar" ja "Kunksmoor".
Jaan Rannap- Jaan Rannap on sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas. Ta on Eesti lastekirjanik. Ta tutum teos on näiteks "Nublu".

Leelo Tungal on sündinud 22.06.1947 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik. Ta on kirjutanud osasid Eurolaule.
Jaan Kross- Jaan Kross on sündinud 19. veebruar 1920 Tallinn. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.
Tiia Toomet- Tiia Toomet sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik. Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.

Silvia Truu- Silvia Truu on eesti kirjanik . Ta on kirjutanud raamatud "Kuu aega täiskasvanu" ja "Peidus pool".
Thursday, May 6, 2010
Ülesanne 27
Üle kodumäe
Henrik Visnapuu
Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
Henrik Visnapuu
Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
Ülesanne 26
TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.
Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, kaevab, peksab , vaevab,sööstab metsa , laastab, piitsutab, väsib, põlvitab, lahkub häbiga.
Puud langevad .
Minni Nurme
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Ülesanded
1. Kopeeri Minni Nurme luuletus oma ajaveebi.
2. Kirjuta luuletuse lünka i, ii või j.
3. Selles loos kasutatakse kõnekunsti võtet, mida nimetatakse isikustamiseks. Isikustamine on võte, kus esemetele ja nähtustele antakse inimesele omased tegevused, võimed ja oskused.
Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, kaevab, peksab , vaevab,sööstab metsa , laastab, piitsutab, väsib, põlvitab, lahkub häbiga.
Puud langevad .
Subscribe to:
Comments (Atom)

